Teksti sisestamisel ja vormindamisel kasutatakse teksti kujundamise vahendeid.

1. Sõnad on tekstiosad, mis eraldatakse tühikutega. Tühikuklahvile vajutatakse ainult üks kord sõna lõpul. Tühikut ei tohi kasutada pealkirjade jm joondamiseks. Tühikut kasutatakse sõnade vahel ja kirjavahemärkide järel. Sõnale järgneb kirjavahemärk tühikuta.
2. Dokumendi sisu moodustamisel rea lõpus ei tohi kasutada reavahetusklahvi Enter, sest reavahetus toimub automaatselt. Klahvi Enter kasutatakse ainult lõigu lõpul. Lõigu jaotamiseks tuleb tekstikursor/sisestuskriips viia jaotuskohta lause esimese märgi ette, teha hiireklõps (tekib vilkuv tekstikursor) ja vajutada klahvile Enter. Kahe lõigu liitmiseks üheks lõiguks tuleb tekstikursor/sisestuskriips viia esimese lõigu lõppu ja vajutada klahvile Delete.
3. Märkide, klahvide Enter ning tühiku kasutamise kustutamine toimub kustutusklahviga Delete või tagasilükkeklahviga Backspace. Klahv Delete kustutab kursorist paremale jääva märgi. Klahv Backspace kustutab kursorist vasakule jääva märgi (tagasilükke–klahvi Backspace võib kasutada kustusklavina ainult teksti sisestamisel).
4. Suurtähtede sisestamiseks vajutatakse esmalt klahvile Shift, hoitakse see all ja vajutatakse soovitud täheklahvile. Vajutamisega klahvile Caps Lock lülitatakse sisse režiim, mille puhul tähed sisestatakse suurtähtedena, lõpetamiseks vajutatakse uuesti klahvile Caps Lock.
5. Kuna osadel klahvidel on mitu sümbolit, siis teiste märkide sisestamiseks tuleb hoida all klahvi Shift (näiteks sisestamisel hüüumärki !), kolmandate märkide korral klahvi AltGr (näiteks sisestamisel märki @).
6. Klaviatuuril puuduvaid märke saab lisada Lisa/Sümbol abil, mis avab dialoogiakna ja kaartidel tehakse hiireklõps vajalikul sümbolil ning vajutatakse nupule Lisa, lõpuks klõpsatakse nupule Sule. Väljal Font saab valida erinevaid sümbolite tabeleid.
7. Sidekriips ehk lühike sidekriips sisestatakse klahvikombinatsiooniga Alt+0150 jää–äär, pikk sidekriips ehk mõttejoon — Alt+0151 või Ctrl+numbriklaviatuuri kriips.
8. Täheregistri muutmine (suurtähtede muutmine väiketähtedeks ning vastupidi jm) toimub menüü Avaleht/Muuda täheregistrit abil (mõjub märgistatud tekstile)

Screenshot 2019-06-23 21.58.45

Pealkirjad

See, kuidas näevad välja töö peatükkide pealkirjad (tähesuurus, kirja paksus jms) määratakse laadiga Pealkiri 1 (Heading 1). Kui peatükkides esineb alapeatükke, siis nende pealkirjad määratakse laadiga Pealkiri 2 (Heading 2), nende alapeatükid omakorda laadiga Pealkiri 3 (Heading 3) jne.

Pealkirjade laadid leiad MS Office Word puhul avalehe menüüst:

Laadi määramiseks tuleb märgistada pealkiri ning klikkida vajalikul laadil – pealkiri muutub välimuselt selliseks, nagu ta laadi vormingus ette nähtud on. Sageli aga juhtub, et määratud laad ei anna pealkirjale seda kõige õigemat välimust.

Pealkirjad ei või välja näha ükskõik millised, vaid nende vormingule on ette nähtud järgmised nõuded:

Laadi nimetus Fondi suurus Fondi laad Joondus Fondi efekt Näidis
Pealkiri 1 16 paks (bold) vasakule suurtähtkiri PEALKIRI
Pealkiri 2 14 paks (bold) vasakule Pealkiri
Pealkiri 3 12 paks (bold)
kaldkirjas
vasakule Pealkiri

Kui pealkiri ei näe pärast laadi määramist välja selline nagu ette nähtud, siis on viga laadi vormingus.

Laadi vormingu muutmiseks tuleb teha paremklikk vastava laadi määramise nupul ning valida avanevast rippmenüüst käsk Muuda…

Avaneb aken, kust saab määrata kõiki pealkirjale vajalikke omadusi. Suurtähtkirja määramiseks kliki Vormingu nupule ja vali Font…

Kõik põhisisu peatükid ja alapeatükid nummerdatakse.

See tähendab, et number tuleb pealkirja ette.

  • Peatüki pealkirja ette tuleb üks number (näiteks 1.)
  • Alapeatüki pealkirja ette tuleb kaks numbrit, mis eraldatakse üksteisest punktiga (näiteks 1.1.)
  • Alapeatükis sisalduva alapeatüki pealkirja ette tuleb kolm numbrit (näiteks 1.1.1.)

Nummerdamata jäävad sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad.

Sisukorras hakkab see hiljem välja nägema nii.

Kuidas number pealkirja ette tuleb?

Automaatseks nummerdamiseks kasutatakse nuppu nimega “mitmetasemeline loend”. 

Kliki nupul kujutatud noolekesele ning vali avanenud valikutest kuues, mis näeb välja nii:

Kui oled pealkirjade laadid õigesti määranud, siis ilmuvad nüüd pealkirjade ette numbrid. Numbrid ei ole aga päris täiuslikud, sest nende järelt puudub punkt.

Punktide lisamiseks:

a) klõpsa uuesti noolekest nupul “mitmetasemeline loend”.

b) Vali sealt “Määratle uus mitmetasemeline loend”…

c) Kastikeses “sisestage vorming numbrile” trüki numbri järele punkt.

PS. On võimalik kasutada ka ripploendit “selle taseme numbrilaad” ja valida sealt selline laad, kus numbritel on juba punkt järel, kuid selle valiku tegemisel tuleb alapeatükkide numbrite järele 2 punkti ja see näeb veider välja.

NB! Numbreid ei panda sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud allikate ja lisade pealkirjade ette – sealt kustuta numbrid lihtsalt ära. Ära muretse sealjuures ülejäänud numbrite pärast – kuna tegemist on automaatse nummerdusega, lähevad muud numbrid ise automaatselt õigeks.

PS. Pealkirjade automaatne nummerdamine ei pruugi kohe õnnestuda ning enamasti tuleb hulk aega jännata, enne kui saab õiged numbrid sinna kuhu vaja. Kui oled õpetuse korduvalt läbi lugenud ja selle järgi teinud, aga ikka ei ole õnnestunud, siis loe edasi siit.

Enne automaatse sisukorra moodustamist peab olema tehtud järgmine:

a) pealkirjadele määratud laadid

b) pealkirjad nummerdatud

c) lülitatud sisse tööriistaribalt sellise sümboliga nupp 

d) hiirekursor asetatud leheküljele nr 2 leheküljepiiri ette (sest lehele nr 2 peabki sisukord tulema)

NB! Ära kirjuta enne sisukorra moodustamist sisukorrale pealkirja.

Sisukord

Sisukord programmiga MS Word 

a) Menüüst Viited klikkida nupule Sisukord

b) Valida sealt Automaattabel 2 – selle korraldusega pannakse sisukorrale automaatselt ka pealkiri Sisukord.

c) Tekita pealkirja järele tühi rida

d) Vajadusel määra sisukorrale 1,5-kordne reavahe

e) Muuda sisukorra pealkiri välimuselt sarnaseks teiste pealkirjadega (suurus 16, suurtähtkiri).

f) Kontrolli, kas sisukord on selline nagu vaja. Kui sealt on midagi puudu või on midagi ülearu, siis loe edasi siit.

Sisukorra uuendamiseks, näiteks lehekülje numbrite või pealkirjade nimetuste muutumisel, märgistada sisukord ja vajutada funktsionaalklahvile F9 (või menüüst Viited jaotises Sisukord) ja ilmunud aknas valida
korraldus Värskenda terve tabel ja OK.

Hõiva

Libre Office

Laadid

Kõige lihtsam on kasutada tööriistaribal olevat kiirlaadide valikut. Selekteeri vastav tekst ja tee oma valik. ‘Vaikimisi’ laad on mõeldud põhiteksti jaoks ja pealkirjad tuleks defineerida laadidega ‘Pealkiri 1’, ‘Pealkiri 2’ ja ‘Pealkiri 3’.

Laadide muutmine

Kui oled vormindamiseks kasutanud kenasti laade, siis näiteks pealkirjade kasutamisega saad luua sisukorra Lisa>Registrid ja sisukorrad>Register või sisukord…

Laadide kasutamisel on võimalik muuta kogu dokumendi kujundust korraga. Selleks ava kiirlaadide valik, kus valikute järgi leiad valikunoole. Sellele klikkides vali ‘Redigeeri stiili…’

Avanenud aknas muudame näiteks ära fondi ja see muutub kogu töös.

Lisame sisukorra

  • lisa peale tiitellehte tühi leht
  • vali menüüst Lisamine>Register ja sisukorrad>Register ja sisukord
  • kuna dokument on algselt loodud teise programmiga, siis on pealkiri sinise stiiliga. Seepärast vali avanenud aknas Stiilid, vali esimene tase ja määra uus pealkirja laad.
  • kui pealkirjad on õigesti lisatud, siis peaks sisukord kenasti välja tulema. LibreOffices kuvatakse automaatsed väljad halli taustaga, mis printides näha ei ole.

Google Drive


Allikas

Anu Martinson (2010). Referaadi vormistamine